Choose language

Kõik uued majad peavad varsti olema liginullenergiahooned.

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad alates 2021. aastast olema kõik uued hooned liginullenergiamajad.

Eesti seaduse järgi võib liginullenergiahoonet defineerida kui parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega, samal ajal tehniliselt mõistlikult ehitatud hoonet. Sealjuures peab aastane energiakasutus ruutmeetri kohta jääma alla hoonetüübi järgi määratud miinimumväärtust.

Aastal 2021 laienevad nõuded kõikidele majatüüpidele. Ka ehituse ruutmeetri hind kallineb ja seda kuni 100 euro võrra. Praegu ei ole Eestis veel kuigi palju uusi või põhjaliku rekonstrueerimise läbinud hooneid, mis vastaksid liginullenergiahoone standardile.

TTÜ liginullenergiahoonete uurimisgrupi juhataja professor Jarek Kurnitski sõnul tuleks just nüüd alustada vastavas suunas mõtlemise ning pilootprojektina madalenergiahoonete ehitusega. Kui praegu ehitatakse C-klassi energiatõhususele vastavaid maju, siis nende asemel tuleks hakata ehitama B-klassi kuuluvaid madalenergiahooneid.

Mis on mis?

Nii Eestis kui ka mujal kasutatakse väga erinevaid nimetusi, millega soovitakse tähistada energiatõhusat hoonet, nagu näiteks passiivmaja, madalenergiamaja, A-klassi hoone, A+++ klassi maja, liginullenergiahoone, nullenergiahoone, plussenergiahoone, efektiivenergiahoone jne. Erinevad nimetused tekitavad segadust ja tihti ei saa eri osapooled (projekteerijad, tellijad, ehitajad, arendajad, tootjad jne) üksteisest aru, valminud hoone ei pruugi vastata mõne osapoole ootustele ning seda isegi vaatamata asjaolule, et kõik osapooled on teinud parima.

Passiivmajaks nimetatakse sellist hoonet, mis on tavalisest majast kümme korda väiksema energiakuluga. Maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning loobuda võib katlast või küttesüsteemist. Passiivmaja idee põhialuseks on muuta maja peaaegu isesoojenevaks, loobudes välisest energiaallikast ning passiivsete kütteallikatena kasutada inimeste kehadest ja elektriaparaatidest ning päikesest kiirgavat soojust. Selleks et maja soojendaks end ise, peab ta olema väga hästi soojustatud, ilma külmasildadeta. Ka akende paigutus ja kvaliteet peavad võimaldama päikeseenergia passiivset ärakasutamist.

Nullenergiamaja on passiivmaja edasiarendus. Selline maja suudab transformeerida oma energiat nii, et aastane küttekulu on vähem kui 15 kW ruutmeetrile (nagu ka passiivmaja puhul). Kui passiivmajale paigaldada näiteks päikesepaneelid või tuulegeneraatorid, siis on võimalik saavutada, et selle maja kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.

Plussenergiamaja on veelgi samm edasi – maja juurde paigutatakse võimsamad lisaseadmed, mis suudavad toota nii palju energiat, et seda saab vajadusel müüa. Kui näiteks maja enda tarbeks on vajalik 5 kW tuulegeneraator, aga paigaldatud on 10 kW generaator, jääbki energiat üle.

Ise tuleb toota energiat

Liginullenergiahoone nõuete tagamiseks madalenergiahoones on vaja toota energiat krundil või lähiümbruses (energiaühistu põhimõte) taastuvatest allikatest. Tuleb rõhutada, et liginullenergiahoone tähendab ka hoonet, mis tarbib krundivälist energiat ja/või on ühendatud energiavõrkudega (näiteks elektrivõrk, gaasivõrk).

Iga energiatõhusa maja ehitus algab loomulikult krundi valikust, millele järgnevad tehnilised küsimused. Näiteks tuleb planeerida maja õigesti ilmakaarte suunas, koostada optimaalne projekt, valida välja õiged materjalid ning sobivaim küttelahendus, valida soojustusmaterjalid ja sobivad uksed-aknad.

Võrreldes standardmajaga kulutab madalenergiamaja poole vähem energiat, energiavajadus on aastas 50–60 kWh/m2. Selleks on aga vaja maja korralikult soojustada, paigaldada kvaliteetsed tihedad uksed ja aknad ning soojusvahetiga sundventilatsioon.

„Energiasäästlikke maju on Eestis ehitatud kogu aeg. Normid ja energiasäästliku maja mõiste on aga olnud väge erinev sellest, mis ta on täna. Praegusaja mõistes madalenergiamaju on Eesti ettevõtted ehitanud umbes viimased pool tosinat aastat,” ütleb Seve Ehituse AS-i juhatuse liige Henri Enniste.

Ta lisab, et nende firma ehitas esimese passiivmaja ligi kuus aastat tagasi ja kaks esimest plussenergiamaja üle-eelmisel aastal. Palju aga üldse Eestis energiasäästlikke maju on, seda ei oska Enniste täpselt öelda. „Võttes arvesse ainult passiiv- ja plussenergiamajad, on nende arv paarikümne ringis. Lisades arvestusse ka A-energiaklassi majad, mida riiklikult loetakse madalenergiamajaks või liginullenergiamajadeks, on neid tänaseks juba sadu,” ütleb ta.

 

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/koik-uued-majad-peavad-varsti-olema-liginullenergiahooned-mis-need-ikkagi-on?id=74960149

Sarnased artiklid

Jäta kommentaar

Sinu e-posti ei avaldata.

PARIMAD KINNISVARA NIPID