Choose language

[google-translator]

Kasutusloa vormistamiseks eramute puhul on vaja korda teha just need dokumendid!

Kasutusloa taotlemine on paljude jaoks keeruline protsess. Kus kohast alustada ja milliseid dokumente esitamist kasutusloa taotlemine nõuab? Alljärgnevalt hea spikker, kui soovid selle ise korda ajada. Kuid kui leiad, et sul on paljugi muud targemat teha, siis ajame selle protsessi sinu eest korda.

Kasutusloa näol on tegu olulise dokumendiga nii omaniku, valla kui panga jaoks. Kasutusloa taotlemiseks peab esitama hulga dokumente, mis tõestavad maja ehitamise korrektsust ja seejuures ehituslikest nõuetest kinnipidamist. Dokumentide nimekirjad, mida kasutusloa taotlemiseks esitada, erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu on eramaja või kortermajaga ning millal täpsemalt ehitamine aset leidis.

Kellele ja kuidas?dokumendid korda pilt 300x169 - Kasutusloa vormistamiseks eramute puhul on vaja korda teha just need dokumendid!

Kasutusloa taotlemiseks on vaja esitada nõutud dokumentatsioon kohalikule omavalitsusele läbi elektroonilise ehitisregistri. Oluline on jälgida, et kõik dokumendid oleksid esitatud nõutud kujul. Dokumentide kogumisega peab alustama juba ehitustegevuse ajal.

Kui dokumendid esitatud, tuleb kohaliku omavalitsuse esindaja koos Päästeameti spetsialistiga ehitise vastavust kontrollima. Võib juhtuda, et sõltuvalt hoonest on vaja ka täiendavate dokumentide esitamist. Kasutusloa menetlemine võib võtta aega ühest kuni mitme kuuni, sõltuvalt kohalikust omavalitsusest ja dokumentide ning objekti keerukusest.

 

ÜKSIKELAMU KASUTUSLOA TAOTLEMISEKS ON VAJA ESITADA

1. Ehitise ülevaatuse akt (kohaliku omavalitsuse poolne nõue), millele tuleb võtta omaniku, ehitaja, omanikujärelevalve teostaja ning projekteerija allkirjad (kui nimetatud rollides on omanik ise, märkida vastavatele kohtadele omaniku nimi ja võtta allkiri).

2. Ehitusprojekt, esitada tuleb terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö-ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud. Muudatusprojekt  tuleb esitada juhul kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud.

3. Ehituspäevikud, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt. Päevikute puudumisel, on vaja koostada ehitise audit.

4. Kaetud tööde aktid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt. Kaetud tööde aktide puudumisel, on vaja koostada ehitise audit.

5. Ehituskoosolekute protokollid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt. Kui ehitaja ja omanikujärelevalve tegija on omanik ise ja ehitamine toimus enne 01.01.2003, siis ei ole päevikud, kaetud tööde aktid ja koosoleku protokollid nõutavad (sel juhul tuleb vastavasisuline kinnitus lisada ehitise ülevaatuse aktile).

6. Auditid, seadistus- ja katseprotokollid: a) elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; b) gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; c) ventilatsiooni mõõdistusprotokoll; d) küttesüsteemi katseprotokoll; e) vee- ja kanalisatsiooni survestamise protokollid.

7. Tehnovõrkude teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.

8. Ehitusjärgne topo- geodeetiline mõõdistus, mis kajastab kõiki ehitisi (hooned, rajatised, tehnovõrgud) ja kõrghaljastust. Mõõdistus ja joonised esitada vastavalt kehtivale korrale DWG või DGN failina koos kasutusloa taotlusega ehitisregistris geodeedi poolt allkirjastatult.

9. Tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt).

 

KORTERELAMUTE JA MITTE-ELAMUTE KASUTUSLOA TAOTLUSE JUURDE ON VAJA ESITADA

1. Ehitise ülevaatuse akt, millele tuleb võtta omaniku, ehitaja, omanikujärelevalve teostaja ning projekteerija allkirjad.

2. Ehitusprojekt, esitada tuleb kogu terviklik ehitamise aluseks olnud projektdokumentatsioon, sh töö- ja põhiprojektid ning eriosade projektid, mis on pädevate vastutavate projekteerijate poolt allkirjastatud.

3. Ehitusprojekti ekspertiis, kui ehitusseadustiku § 14 ja määruse nr 62 „Nõuded

ehitusprojekti ekspertiisile“ kohaselt on ekspertiis nõutav;

4. Muudatusprojekt, tuleb esitada juhul kui ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud (vt " Nõuded ehitusprojektile " määruse § 12).

5. Ehituspäevikud, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.

6. Kaetud tööde aktid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt.

7. Ehituskoosolekute protokollid, mis peavad olema allkirjastatud pädevate vastutavate isikute poolt;

8. Auditid, seadistus- ja katseprotokollid: a) elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; b) gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele; c) ventilatsiooni mõõteprotokoll; d) mürataseme mõõdistusprotokoll; e) valgustuse mõõteprotokoll; f) küttesüsteemi katseprotokoll; g) vee- ja kanalisatsiooni katsetamise protokollid; h) lifti audit.

9. Tehnosüsteemide teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.

10. Tehnovõrkude teostusjoonised, mis peavad olema esitatud PDF vormingus ja olema koostaja poolt allkirjastatud.

11. Ehitusjärgne topo-geodeetiline kontrollmõõdistus, mis peab olema koostatud ja esitatud vastavalt kehtivale korrale ja geodeedi poolt allkirjastatud.

12. Oluliste kandekonstruktsioonide toimivusdeklaratsioonid

13. Vajalikud hooldusjuhendid

14. Tuleohtust tõendavad dokumendid (täpsemalt saab lugeda Päästeameti kodulehelt).

Kuidas käituda ebaseadusliku ehitise seadustamisel:

– Omavoliline ehitustegevus enne 01.01.2003

Nende ehitiste puhul hinnatakse ehitise ohutust nii inimestele kui ka keskkonnale. Ohutuse tõendamiseks tuleb omanikul tellida ehitise audit, mis koosneb järgmistest osistest: ehitise graafiline osa(mõõdistusprojekt: tehnilised andmed, plaanid, vaated, lõiked, asendiplaan,seletuskiri), ehitusjärgne kontrollmõõdistus, fotod hoone igast küljest koos selgitustega, tuleohutuse audit, küttesüsteemide ekspertiis, elektripaigaldise audit. Kui nõutud aktid/auditid/ekspertiisid kinnitavad hoone ohutust, võib taotleda ehitisele kasutusloa. Kui ehitis ei vasta ohutusnõuetele, tuleb enne kasutusloa taotlemist ehitis nõuetega vastavusse viia. Kui ehitise kohta on alustatud järelvalve menetlus, on võimalik, et ümberehitamiseks tuleb taotleda eraldi ehitusteatis või ehitusluba.

– Omavoliline ehitustegevus 01.01.2003 kuni 01.07.2015   läbi kasutusloa menetluse on võimalik ehitise seadustamine, kui ehitustööd on lõpetatud enne 2015. aasta suve, kui kehtima hakkas Ehituseadustik.

Sellise puhul tuleb reeglina koostada ning esitada kohalikule omavalitsusele ehitise audit, mis koosneb järgmistest osistest: ehitise graafiline osa(mõõdistusprojekt: tehnilised andmed, plaanid, vaated, lõiked, asendiplaan,seletuskiri), ehitusjärgne kontrollmõõdistus, fotod       hoone igast küljest koos selgitustega, tuleohutuse audit, küttesüsteemide ekspertiis, elektripaigaldise audit. Ehitised, mis on ümberehitatud või püstitatud ajavahemikus 2003-2015 peavad vastama ka kehtivale üld – ja/või detailplaneeringule.

– Omavoliline ehitustegevus peale 01.07.2015

Juhul kui ehitustegevus on toimunud peale kehtiva ehitusseadustiku jõustumist 01.07.2015, tuleb taotleda ehitusteatis või ehitusluba, samadel tingimustel nagu oleks pidanud seda tegema enne ehitustegevuse algust. Peale ehitusteatise või ehitusloa väljastamist, tuleb taotleda kasutusteatis või kasutusluba, esitades taotluse juurde nõutud dokumendid, mis on kirjeldatud ülalpool.

Sarnased artiklid

PARIMAD KINNISVARA NIPID