Ehitisregister ja muudatused, mis mõjutavad kinnisvara omanikke.
Mis on Ehitisregister?
Eestis on ehitiste ja nendega seotud dokumentide kohta avalik ehitisregistri (EHR) andmebaas. Vastavalt ehitusseadusele peavad kõik ehitatavad ja kasutatavad ehitised olema registreeritud riiklikus ehitisregistris ning olema seal kirjeldatud oma tehniliste andmetega. Täpsem info: https://www.riigiteataja.ee/ehitusseadustik.
2020. aasta 1. jaanuariks peaksid registris olema kõik üle 20 m2 (kui kõrgus on alla 5m) ehitusaluse pinnaga hooned. Ehitise andmete esitamine omavalitsusele ehitisregistrisse kandmiseks on omaniku kohustus.
Millised on värskeimad muudatused uue elamu/korteri omanikule?
Kui varasemalt olid ehitisregistris kajastatavad andmed informatiivsed ja statistilise tähendusega, siis alates 01.04.2016 on sisseviidud mõned olulised muudatused. Käesoleva aasta aprillikuust alates EHR-i kantavad teatised, ehitus- ja kasutusload jne tuleb esitada elektrooniliselt. Samuti on nüüdsest EHR-i kantavatel taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel õiguslik alus. Mida see tähendab? Näiteks: kui EHR-st nähtub , et peale 2016 aprilli registrisse kantud ehitisel on ehitusluba, ei ole vajalik seda kohalikus omavalitsuses üle kontrollida. Inimene võib eeldada, et vastav dokument on tõepoolest olemas ja ehitamine seaduslik.
Mida peaks teadma vanema kinnisvara omanik?
EHR andmete korrastamise käigus kantakse registrisse sinna ka seni kandmata hooned. Kehtivast ehitusseadusest tulenevalt peavad ehitised olema püstitatud õiguslikul alusel. Sellest hoolimata on paljud vanemad ehitised EHR-i kandmata ning puudub info väljastatud ehitus- ja kasutuslubade kohta. Seadusliku, kuid registrisse kandmata ehitise registrisse kandmise eest tasuda ei tule. Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud hoone registrisse kandmise eest tuleb tasuda riigilõiv 500 eurot. Ebaseaduslikuks ehitiseks loetakse ehitis, mis püstitati ilma õigusliku aluseta. Juhul, kui on võimalik tõendada, et ehitis on püstitatud õiguslikul alusel, ei pea 500 € suurust riigilõivu tasuma.
Näiteks: kui tegemist on nt 80 aastat vana majaga ja olemas on selle kohta ka dokumendid, siis on võimalik olemasoleva dokumentatsiooni alusel ehitised registrisse kanda. Seda saab tõendada mitmeti – arhiivi dokumentide, omandireformi ajal koostatud dokumentide jm tõenditega. Eelpool mainitu alusel saab kohalik omavalitsus veenduda, et tegemist on enne 01.01.2003 valminud hoonega.
Ehitamisega alustajale.
Teadmiseks neile, kes alles planeerivad midagi oma kinnistule ehitada. Ehitustegevus nõuab ühel või teisel moel omavalitsusega kooskõlastamist. Väikeehitis, ehitisaluse pinnaga 20- 60 m2 vajab väikeehitise teatist. Täpsem info on toodud Ehitusseadustiku Lisas 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/Lisa_1.pdf. Kui see on esitatud ja teatisele pole 10 päeva jooksul vastust saanud, võibki ehitama asuda. Peale ehitise valmimist tuleb esitada ehitise teatis koos ehitise oluliste tehniliste andmetega, mille alusel kantakse ehitis ehitisregistrisse.
Suuremate ehitiste puhul on vajalik taotleda kirjalik nõusolek või ehitusluba vastavalt detailplaneeringule või selle puudumisel projekteerimistingimustele.
Ehitise EHR-is olemine ja andmete korrektsus on oluline paljudel juhtudel – ostul-müügi tehingu protsessis saab ostja kindluse, et ehitised on seaduslikud ning ehitise laiendamisel ja ümberehitamisel on olemas korrektsed baasandmed edasiste toimingute läbi viimisel.