Energiamärgisest pikemalt

1. jaanuaril 2009 jõustus energiamärgist käsitlev regulatsioon ehitusseaduses. Energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega (ehitusseaduse §-s 3¹ lg 1).
Energiamärgise üleandmist puuduv regulatsioon on toodud Ehitusseaduses.

Energiamärgis on dokument, mis väljastatakse projekteeritavale või olemasolevale sisekliima tagamisega hoonele ja mille eesmärgiks on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine.

Uute hoonete puhul, mille projekteerimist alustatakse 2009. aastal, peab energiatõhusus olema projekteeritud selle ettevõtja või isiku poolt, kes koostas hoone projekti.

Energiamärgis antakse üle ehitusettevõtjalt tellijale ehitise üleandmisel ja võõrandajalt asja omandajale, kui tasuliselt võõrandatakse hoone või selle eraldi kasutatav osa. Korteri võõrandamisel antakse üle hoone energiamärgise koopia.

Üürileandja peab üürniku või üürilepingu sõlmimisest huvitatud isiku nõudmisel võimaldama tal tutvuda energiamärgisel näidatud andmetega.

MILLISTEL HOONETEL PEAB OLEMA ENERGIAMÄRGIS?

Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustatakse 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel.

Energiamärgis ei ole kohustuslik ning energiamärgist ei pea üle andma järgmiste sisekliima tagamisega hoonete puhul:

1) hooned, mis on tunnistatud mälestisteks vastavalt muinsuskaitseseadusele ja mille olemust või välisilmet muudaks energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt;

2) kultus- ja tavandihooned;

3) hooned, mille kasutusiga on kuni kaks aastat;

4) tööstushooned, töökojad ja madala energiavajadusega, eluruumideta põllumajandushooned;

5) hooned, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas;

6) hooned, mille ruumide kasutamise otstarbele vastavate pindade ja ruumide teenindamiseks vajalike pindade summa (kasulik pind) on kuni 50 m2.

Energiamärgise andmed kantakse ehitisregistrisse (vt ehitusseaduse § 56 lg 1 p 16). Andmed ehitisregistrile esitavad kohalikud omavalitsused ja hoonete energiamärgiseid väljastavad ettevõtjad (ehitusseaduse § 57 lg 1 p 1 ja p 7).

Korteriühistuseaduse § 15 ((1)) lg 1 loeb korteriühistu majandamiskulude hulka ka kulutused, mis on tehtud energiamärgise tellimisel. Energiamärgise hoonele tellib korteriühistu juhatus omal algatusel või vähemalt ühe korteriühistu liikme nõudmisel ühe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Korteriühistu juhatusel on kohustus hoonele väljastatud energiamärgise koopia anda üle kõigile korteriühistu liikmetele. Korteriühistu liikmel on õigus tellida energiamärgis ka ainult tema omandis olevale korterile (korteriühistuseadus § 15 ((2))).

KUIDAS JA KUSKOHAST ENERGIAMÄRGIST SAAB?

Olemasolevatele hoonetele väljastab energiamärgise energiaauditeid tegev või energiamärgist väljastav ettevõtja ning kuni 2010. aastani ka ehitiste ekspertiise tegev ettevõtja. Ettevõtjate loeteluga saab tutvuda majandustegevuste registris veebiaadressil http://www.mkm.ee/index.php

Uutele hoonetele väljastab energiamärgise projekteerija. Kui ehitus on lõpetatud, annab ehitaja energiamärgise hoone omanikule üle koos muu ehitust puudutava dokumentatsiooniga.

Vaata ka
* Ehitusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/110032011005

* Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsembri 2008. a määrus nr 107 “Energiamärgise vorm ja väljastamise kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010034